Jaanipäev - "Puhkuse nädal"

Tööl:
* Esmaspäeval 6 tundi
* Teisipäeval 9 tundi
* Kolmapäeval 11 tundi
* Neljapäeval 11 tundi
* Reedel 12 tundi
* Laupäeval 12 tundi
* Pühapäeval 12 tundi

Olen liiga väsinud, et midagi muud kirjutada...
Tegelt on ainult see nädal nii hull, sest meil lett nii International Market Place'is kui Ala Moana kaubanduskeskuses ja see nädal müüme kahe letiga ühel showl ka. Ma töötan iga päev erinevas kohas ja vahepeal hommikul ühes kohas ja õhtul teises kohas.
Ainult üks päev veel ja siis see hull nädal läbi, siis saab jälle puhkama, lõbutsema ja päikest võtma hakata.

Kuidas teil jaanipäev möödus?

...

Täna oli mul esimene palgapäev! Sain üüriraha kokku ja võite nüüd kõik rahulikult hingata, ma ei hakka teilt raha küsima:D Kui ma just vahepeal shoppama ei satu. Siin on ikka nii palju lahedaid riideid ja Guessi ning Victoria Secreti poes on praegu allahindlused:P Aga ma nüüd tuttu, sest täna tulin alles õhtul töölt ja homme kahe koha peal tööl ja üritaks vahepeal veidi und saada. Palka on küll hea saada, aga jubedalt tahaks hommikul kaua magada ja kade vaadata, kuidas kõik päev-päevalt pruunimaks muutuvad, aga ma tulen töölt kui päike juba loojunud.

Muide õnnesoovid Liinale ja Hanna-Liisale lõpetamise puhul! Loodan orkutis pilte näha lõpetamisest.

Hot dog'id kodututele ja Makapu'u rand

Juba tekivad pikemad vahed blogimisel. Suve lõpuks kirjutan ainult korra kuus ilmselt. Ehk pole asi nii hull:P. Lihtsalt olen põhimõtteliselt iga päev tööl või on peale tööd lihtsalt laiskus peal.

Tagant järgi räägin oma neljapäevast siis (kirjutasin töö juures paberile, et meelest ei läheks ja et ehk siis kodus rohkem viitsimist). Ärkasime vara, et Hanalele appi minna kodutuid toitma. Nagu iga hommik, siis ka see päev vaatasime hommikust jalgpallimängu hommikusöögi ajal ja ei suuda ära imestada kui halvasti läheb meie arvates enam-vähem tugevatel riikidel. Inglismaa viik, Prantsusmaa kaotus, Itaalia viik, Saksamaa kaotus, Portugali viik, Hispaania kaotus jne. Loodame, et see alguse asi ainult.

Aga nüüd edasi meie päevast. Kõige pealt sõitsime Sam's Clubi süüa ostma. Ostsime vett, hot dog'i materjali, kastmeid ja krõpsu.

Läksime siis Kapiolani parki, et seal hot dog'e küpsetama hakata ja neid kodututele jagada. Meie põhiline ülesanne oli vett külma panna ja jagada. See peaks olema väga kerge töö, välja arvatud see, et absoluutselt ei tee vahet kodutul ja tavalisel inimesel. Kodutud kannavad täiesti tavalisi riideid, tulevad jalgrattaga ja osadel oli isegi pediküür tehtud. Jagasime seal paar tundi süüa ja sõime ise ka ja läksime siis Hanale sõbrale külla. Nii kaua kui nad äri asju ajasid, veiderdasime meie seal tagaaias ja tegime pilte:).

Hiljem läksime Makapu'u randa, kus olid lihtsalt nii suured ja võimsad lained. Kui Eestis on lained, siis on tugev tuul ka, aga siin on ka tuulevaikselilmal 2-meetrised lained. Kuigi rannas olid lainete tõttu punased lipud, siis otsustasime ikkagi vette minna. Hanale läks surfama ja me olime kalda pool ja lasime lainetel end ühest kohast teise visata.

Igapäevaelu

Kõik küsivad, et mis ma söön siin ja kas on kallis süüa jne. Minu tavaline söök näeb välja selline:

Nuudlid tomati ja basiiliku kastmes ja siis praen kana tükke juurde sinna. Saan sellest kõhu rohkem kui täis ja maksma läheb kuskil 2 $ (kui korralikult kana panna ikka:P), mis on siin päris odav. Hommikuti söön helbeid piima või jogurtiga. Lõuna ja õhtu vahe siis kas neid nuudleid või pitsat või makarone juustuga. Ning vee asemel joome Cocat:P. McDonalds on siin päris halb. Korra käisin ja rohkem ilmselt sinna ei juhtu, kui just öösel peolt tulles sinna ei satu, siis on kõik hea. Väljas saab ka mõne koha peal täitsa hästi süüa, aga alati peab tippi jätma ja kokkuvõteks ei pruugi see väga odav tulla.

Peale Janno ja emme pole vist teised veel kuulnud, et töötan ühes parfüümiletis nüüd. Täna oli teine tööpäev. Töö ise on äärmiselt lihtne: räägin inimestega ja nuusutan terve päev lõhnu( iga päev tekib uus lemmik). Eile oli lemmik Ed Hardy vanem lõhn ja täna Juicy Couture. Meestelõhnad on isegi paremad kui naiste omad:D. Teenin seal küll miinimum palka, aga isegi see on siin kuskil 100 krooni tunnis. Rikkaks ei saa, aga vähemat saab üüri maksta ja süüa osta. Homme peaks selle müügitöö(millest kunagi enne rääkisin) treening olema, aga sellest kohast loobusin, sest see pole päris see, mis siia tegema tulin. Tahaks ikka rohkem puhata ja mängida

Homme lähen oma tuttava kohalikuga kodututele kõigepealt süüa ostma ja siis süüa tegema. Nimelt annab Hanale iga kuu 10% oma palgast, et kodututele süüa anda ja ma lähen aitan tal süüa teha ja seda jagada. Ei kujuta küll ette, kuidas see täpselt välja näeb, aga ta teeb seda iga kuu viimasel neljapäeval, kuskil pargis, seega see pole esimene kord ja küll ma teile ka teada annan, kuidas mu vabatahtlikutöö välja nägi.

Käisin paar päeva tagasi SSN’i kontoris ka, ja hiljemalt 2 nädala pärast peaksin ametlikult töötada saama. Praegu lähen basseini ujuma ruttu, sest see pannakse pärast kümmet kinni. Üritan ikka iga päev korra ujuma jõuda. Üleeile käisin esimest korda jooksmas ka, aga siin nii palav, et väga ei kannata tosse jalga panna.

Olen siinse eluga vist päris ära harjunud, kuigi iga hommik uksest välja minnes ei suuda vaadet ära imestada. Vastu vaatab lihtsalt niiiii sinine ookean. Muide üritame siin nii palju kui saab jalgpalli ka vaadata, kuigi kõik mängud toimuvad siin öösel. Tegin külmkapi peale isegi tabeli alagrupi mängudest. Normaalsel ajal saame vaadata ainult ühte mängu ja sedagi ainult hommikusöögi ajal enne tööle jooksmist.

Manoa falls trail

Käisime täna matkamas siis Manoa kose juures. Matkasime kuuekesi: Mina, Regina, Sigrid, Hanale, Keola, Noah.





Käisime ka tree-house'is(onn puu otsas). Sealt oli päris vägev vaade.


Muide, emme, nägime seal koguaeg paradiisi linnu lille, siin kasvavad need looduslikult.
Peatusime vahepeal autoga, et linnast pilti teha.

Muide me kõik saime mingi troopilise haiguse sealt. Kõigil on süda paha ja pea valutab täiega.

Õhtul kavatseme Hanalele külla minna, kelle maja seal mäe otsas. Ta lubas meile süüa teha ja vaatame filmi või chillime niisama külas neil.

Me ka `oia`i`o

Olen viimased päevad veetnud, kas rannas või basseinis. Päeval ikka veidi tööd ka otsimas käinud, aga mitte nii innukalt kui algul kavatsesin. Täna käisime Sikuga järjekordselt meres oma madratsitega hulpimas ja siis ujus märkamatult minu kõrvale kilpkonn ja pistis pea veest välja. Läksin päris paanikasse algul, sest ta oli ikka nii kuskil meetripikkune ja ta suutis mind päris korralikult ehmatada.

Ma olen juba mitmendat päeva tõbine. Väike nohu ja kurk valus. Tahaks öelda, et külmetus, aga siin temperatuur väga alla 25 ei lange. Vb siiski tuulest, sest öösel on aknad lahti ja käisime kohalikuga õhtul autoga sõitmas ja siis ka tuul tõmbas.
Eile käisime õhtul/öösel paari eestlasega rannas istumas. Peaks mõnikord filmima, sest seal igal pool tõrvikud põlevad ja supper ilus.

Käisin täna ühel tööintervjuul ja ma sain tööle:P See on müügitöö, mis tundus algul päris halb variant, aga peale tutvustamist muutsin oma meelt. Palk ei sõltu sellest palju müün (kui rohkem müün, siis saan võtta ka müügi pealt tasu). Tunnipalk on poole kõrgem kui tavalisel töökohal. Ukselt uksele käima ei pea ja ei pea ka telefonis müüma, vaid kohtumine on kokku lepitud. Pealegi eristab seda tavalisest müügitööst see, et ei tohi olla pealetükkiv. Mulle üldse ei meeldi need pealetükkivad inimesed telefonis või poes, kes iga hinna eest midagi müüa üritavad. Aga seal firmas öeldi kohe, et pealetükkiv ei tohi olla. Et kui inimene ütleb ei, siis nii ongi. Seletasid mulle ka, et miks nad palkavad inimesi, kellel kogemust pole. Nimelt müüb toode iseennast ja vahet pole kui koba inimene(mina) seda müüb. Tutvustuse õppimisega tuleb küll algul veidi vaeva näha, aga nii oleks ka ettekandja või muu tööga. Otsin ikkagi tööd edasi ja seda müügitööd saab ka teise töö kõrvalt teha, aga vähemalt saab nüüd järgmine kuu üüri maksta:D Järgmine neljapäev on esimene koolitus. Nii kaua käin rannas ja suhtlen uute tuttavatega, keda siin tekib päris palju. Täna sain tööintervjuult juba mitu uut tuttavat. Juhataja assistent kutsus meid täna juba enda poole peole.

Homme viib meid üks kohalik matkama. Saate kindlasti hiljem pilte näha.

Muide olen siin alles 1 nädala olnud, aga juba nii harjunud, et hakkab veidi kodune tunne tulema. Aga see ei tähenda, et ma teid kõiki ei igatseks:P Kallid!

Cruising

Käisime siis eile õhtul Regina ja Sigridiga ühe kohaliku juures. Ta nimi on Hanale ja tema kaudu ongi võimalus seda faiku tööd saada vb. Ta kodu asub ühe mäe otsas, mis meie aknast näha on. Ütles, et elavad nii kõrgel, et vahel hakkab suitsuandur pilvede pärast tööle. Kuna käisime õhtul, siis oli päris hea vaade linnale ka, kui hea fotokas oleks, siis saaks palju ilusaid pilte.

07.05

Ärkasin täna juba kella kaheksast, siin millegi pärast ei saa kaua magada. Kodus magaksin vähemalt kaheteistkümneni ilmselt. Käisin hommikul siis basseinis ujumas, sest nii palav oli, et ei oleks saanud muidu väljagi minna. Otsustasin siis täna esimest korda tööd otsima minna, kuigi ei ole saanud veel SSN'i taotlema minna. Läksin siis esimesse kohta (The Cheese Cake Factory) oma CV'd viima ja tuli välja, et seal oli mingi tööintervjuu päev. Ma ei olnud selleks üldse valmis. Igaljuhul juhatati kõiki kandidaate ruumi, kus pidi applicationi täitma ja siis kohe oli intervjuu. Ma ei saanud korralikult applicationi täitagi, sest käsi värises. Muide Riina, panin sinu üheks soovitajaks, sa oled toidukoha manager ja pead minu kohta head rääkima. Kuigi keegi ei hakka ju Eestisse helistama, aga igaksjuhuks hoiatan. Intervjuu ise läks aga väga hästi, lobisesime niisama ja ta oleks mind ka ilmselt tööle võtnud, kuni küsis, et kaua mu viisa kehtib ja kui ütlesin, et 3 kuud, siis ütles, et nad nii lühikeseks ajaks ei palka. Sama ütles Starbucksi manager. Käisin siis veel ringi ja jagasin CV’sid, aga hakkas kohale jõudma kui raske siin ikka tööd saada. Lõpuks kohtasin tänaval ühte kutti, kes hakkas niisama lobisema. Ta töötas seal tänaval mingis putkas. Siis tuli tema manager, kes hakkas ka lobisema ja rääkisin, et otsin tööd. Ta soovitas seda sama kohta, kus juba intervjuul käisin ja muud ei osanud ta pakkuda. Hakkasin siis edasi liikuma, et tööd edasi otsida, aga siis ta ütles, et saaks vb flaiku tööd sebida, aga see pole vb piisavalt hea minu jaoks. Siis ma tegin selgeks, et mulle sobib kõik, mille eest raha saab (okei mitte kõike, but you know what i mean). Pidin siis talle hiljem helistama, et kokku saada ja see koht üle vaadata. Muide ostsin telefoni, millel juba kõneaeg peal, see küll Eestis ei kehti, aga kõnekaart üksi maksab sama palju kui koos telefoniga, seega vahet pole. Saime siis kokku temaga pärast ja vaatasime koha üle (tal tuttav seal omanik). Ta näitas veel, et kus tasuta joogas käia ja hula-tantsu õppida ning lubas surfama õpetada. Homme või millalgi lubas mind selle manageriga kokku viia ja siis näeb, kas saab esimese ajutise töö või mitte. Kuna tal auto, siis lubas ka saart näidata ja matkama viia. Juba täna õhtul viib cruise’ima. Ei julge ikka päris üksi minna ja kutsusin Regina ja Sigridi ka kaasa. Kuigi siin inimesed ikka väga sõbralikud ning ilma mingi tagamõtteta. Kõik tervitavad tänaval ja küsivad, et kuidas läheb. Kõik tahavad aidata ja kõiki lahedaid kohti näidata. Miks eestis ei võiks inimesed sellised olla?

Aga annan teada, kuidas mul töö otsimine läheb või siis kui ei lähe, siis annan paari nädala pärast teada, kellelt tahan raha laenata:D:D

Õhtu

Lähme täna pubirallile. Esimeses kohas saab süüa ja siis õhtu jooksul käiakse läbi 5-6 erinevat pubi.

Muide, mul juba päikesepõletus. Olime vaid 2 tundi täna rannas ja need kohad, kuhu päikesekreemi unustasin panna või kuhu käed ei ulatunud, need on põlenud. Kuna ma väga kergesti muidu ära ei põle, siis Eestis ei saagi aru, kas päikesekreemist on kasu või mitte, aga siin tuleb see kohe välja.

Vahepeal sai jahutust ka, kui madratsi peal liiga palav hakkas (ma pildil vasakul). Kuigi vesi on siin päris soolane ja sellise pritsimise peale või siis lainete alla jäämisel hakkavad silmad veidi kipitama. Ei teagi, kuidas surfamisel saab nii, et silmad koguaeg ei kipitaks, sest ilmselgelt hakkame koguaeg vette kukkuma ja lainete alla jääma. Aga üritame varsti ikka surfama jõuda, kuigi siin nii palju teha ja igale poole tahaks minna.

Rannas

Käisime täna siis esimest korda rannas. Meri on ikka nii helesinine. Kui veel loodusest rääkida, siis maismaal on siin suht ohutu. Pole ei ämblike, madusid, skorpione ega muid hulle putukaid (isegi mingeid sääski ega moskiitosid pole). Ainus ohtlik koht on meri, seal on haid, erinevad ohtilikud kalad jne. Täna oli rannas näiteks jelly fishi hoiatus (eesti keeles vist meduus). Ei soovitatud üldse vette minna, sest need mürgised ja võib kohe surma saada ja täna olid nad hoovuse tõttu ranna lähedal. Nad haaravad sust kinni ja kõrvetavad või midagi muud sellist teevad. Aga me läksime ikkagi vette lõpuks, aga olime enamuse ajast madratsite peal ning nagunii hulpisime rannale lähemal. Kuigi siin läheb kohe sügavaks ja vesi 2 meetri kaugusel veepiirist juba üle pea enam-vähem (vähemalt mulle:p), mitte nagu Pärnus, kus peab kõndima vähemalt 200 meetrit kui üldse ujuda tahad.
Mul on juba päris tugevad randid, kuigi olime vb 2 tundi rannas ainult:P

Reede õhtu (04.06)

Käisime Walmartist madratseid ostmas täna, sest meil ikkagi ainult üks suur voodi siin ja Don Quiijotes süüa ostmas. Tegime makarone mozzarella juustuga. Vahepeal vaatasime ilutulestikku ka. Siin on igal reedel ilutulestik:D

Ja käisime esimest korda oma basseinis ujumas...

Ja vaade meie korteri aknast õhtul...

Homme üritame endale kohaliku telefoninumbri teha ja siis suundume randa, kuhu me täna ei jõudnudki. Töö otsimist pole mõtet väga enne suuremalt ette võtta kui SSN'i taotlema minna ja seda saab teha alles 10 päeva pärast saabumist.

HAWAII!!

Jõudsime just Honolulusse. Siin on nii supper lihtsalt!!! Palmid, päike ja ookean ning inimesed on kõige toredamad üldse. Maandusime umbes 2 tundi tagasi ja nüüd olen juba tund aega oma uues korteris:D Teised nägid küll ränka vaeva korteri otsimisega viimased 4 päeva, aga täna leidsid korteri ja meie saime kohe siia sõita. Lähen teen kohe korteri vaadetest pilti, aga see on lihtsalt uskumatu. Elame 28 korrusel ja ühelt poolt paistab ookean, ning teiselt poolt kanal ja mäed.







Korter ise on 2-toaline ja avatud köögiga. Nagu pildilt näete, siis meil all bassein ja jõusaal pidi ka olema. Kuuüür on 1300$, mis eesti rahas teeb 16866 krooni ja sama palju tuli praegu maksta ka tagatisraha. Seega kokku maksime viie peale täna 33732 krooni. Raske küll uskuda ilmselt, aga see päris hea pakkumine.

Muide meie aadress on 2211 Ala Wai boulevard 2809, Honolulu 96815 :p

Lähen nüüd käin duši alt läbi ja siis välja sööma ja linna peale kolama. Ehk hiljem räägime kui te ärkate, sest teil praegu öösel kell pool neli kell, aga meil päeval kell pool kolm.

Los Angeles

Veetsime oma õhtu lennates Washingtonist Los Angelesse. See oli ka ainuke kord, kus veidi magasime. Lennuki aknast vaatasime nii öist Ameerikat, kui ka seda, kuidas meie kohvreid loobitakse. Los Angelesse jõudsime öösel ühest ja seal oli ikka nii vaikne. Muidugi palmid ja soe õhk, aga muidu tühjus. Leidsime lennujaamas pingi, kus üritasime magada, aga sellest ei tulnud midagi välja. Seega oleme lendamisest väsinud ja magamata ning ikka ei jõua kohale, et kohe hakkame Hawaii poole sõitma.

Washington

Olen nüüd Washingtoni lennujaamas. Jah, me pidime kohe Los Angelesse lendama, aga tuli välja, et meil vahepeatus Washingtonis. Lennusõit oli jube väsitav, kuigi mugavad toolid, siis magada ikka ei saa ja külm hakkas ka, kuigi seal tekid, aga õhutemperatuur üleval siiski kuskil -50 kraadi C. Siin on hetkel kell õhtul pool üheksa ja teil seal peaks olema öösel pool neli. Tulime just läbi igasuguste kontrollide ja immigationi ja värkide. Neid siin tõesti päris palju. Peaks juba nende kontrollidega harjunud olema, aga igakord unustan midagi: kas siis kella käe peale või läpaka kotti vms.

Kui inglased olid hästi viisakad, siis ameeriklased on lihtsalt nii naljakad. Igal pool teevad nalja. Immigratsioonis tundus asi suht ametlik, seega vahepeal ei saagi aru, kas ta küsimused tõsised või mitte, kuni ta ütleb, et „I’m just kidding!“

Lennukis oli söögiks kana mingis kastmes, siis mingi pasta, salat, kukkel ja mingi kook. Snäkke ja jooke sai ka pidevalt ja tasuta. Ainuke häiriv asi oli see, et filmide valik oli väike ja mõnel halb kvaliteet, aga siiski oli igal ühel oma telekas ja ma vaatasin Kahte ja poolt meest:P (kahjuks ainult üks osa tuli). Halb oli see ka, et alkohol oli tasuline, Maarja ütles, et eelmine aasta oli vein tasuta olnud. Muidugi me ei hakanud raha raiskama.

Nüüd peaks tunni aja pärast jälle õhku tõusma, aga pigem jääks siia lennujaama pingi peale magama, sest siin päris mugavad toolid. Aga meil on Los Angeleses kuskil 7 tundi aega, seega seal peaks magada saama. Me lähme nüüd oma väravat otsima. Ja loodan, et emme ja Janno saavad mu sõnumid kätte, iga kord kui maandun:P

Londoni Heathrow lennujaam

Istun Maarjaga Heathrow lennujaamas, check-in tehtud, kontrollis käidud ja nüüd ootame pardale pääsu. Kõik on nii kenasti laabunud. Pealegi oskan juba päris hästi Londoni Undergroundis orienteeruda.

Käisime siis täna Londonis turiste mängimas. Ostsime juba Tringist terve päeva rongikaardi, sellega sai siis metrooga linnas ka sõita. Jalutasime siis kesklinnas põhiliselt ja käisime peamised vaatamisväärsused läbi. Siis istusime ühte paljudest kohvikutest, kus püüakse nii palju erinevaid saiakesi, et ma imestan, et kuidas kõik inglased paksud pole. Igal juhul on siin inimesed üliviisakad ja nende aksent on nii tore.

Muidugi tegin ka kohustusliku pildi telefoniputkaga.




Ja nüüd lähme lennukile. Bye!

Great! Britain

Suutsin kuidagi teisel korral õige bussi juurde jõuda. Esimene bussijuht ütles, et „You have the wrong bus, sweetheart!“. Siin üldse nii viisakad ja abivalmid kõik. Kui olin Hemel Hemsteadi jõudnud, siis istusin bussijaamas korraks pingi peale, et Tätsi oodata ja üks buss jäi seisma, ja bussijuht tuli küsima, et „What are you waiting for, darling?“

Igaljuhul käisime paar tundi Hemel Hemsteadis shoppamas, siin on nii palju odavaid ja lahedaid asju, et on tunne, et veel vara on siit homme ära lennata. Peale shoppamist käisime Tätsi, Carolini ja Peteriga toidupoes ja ostsime õhtuks paar veini ja siis sõitsime bussiga Tring’i, kus neil töökoht ja elamine. Panen alla mõned pildid sellest majast (muide siin elavad paabulinnud, üritasin nendega ühele pildile jõuda ja enam-vähem õnnestuski).
Aga lähme nüüd välja veini jooma ja lobisema. Homme hommikul vara sõidame rongiga siit Londonisse ja tutvume vaatamisväärsustega nagu korralik turist ikka ja siis üritan kuidagi rongiga jõuda Heathrow lennujaama, et Los Angelese poole lennata. Lend kestab 16 tundi ja veedame öö seal ning hommikul lendame Honolulu poole. Ilmselt ei saa enne ka blogida kui olen Hawaiil leidnud ööbimiskoha palmi all.

Great! Britain

Olen hetkel Londoni (Stanstead) lennujaamas, istun Burger Kingsis ja ootan oma bussi. Siin pole küll netti, seega saate ilmselt seda veidi hiljem lugeda. Aga lennukiga oli nii lahe sõita, kiirendus on nii mõnus ja on tunne nagu oleks lõbustuspargis. Maandumisel läksid küll kõrvad päris pikaks ajaks lukku, aga see oli ka ainuke negatiivne asi kogu sõidu juures.

Lennukis istus minu kõrvale üks läti kutt, kellega me terve tee lobisesime ja pilte tegime ja nüüd tulime koos sööma (ei hakanud kohe raha raiskama, emme, vaid söön sinu tehtud kuklitest burgerit :)). Lennukist maha tulles oli nii hea tuju, et laulsime kohvreid oodates: I feel good..dadadadaaa. See tuju tuli sellest, et kui maandusime, siis Tom hakkas plaksutama, ta näitas, et läheb läbi, et kui tema plaksutama hakkab, siis hakkab terve lennuk. Põhimõtteliselt nii oligi, terve lennuk plaksutas (välja arvatud mina:P). Lennukist oli supper vaade ning see udu, mis Riia kohal oli, kadus edasi sõites ära ja nägime peaaegu terve tee maad. Aga üritan nüüd oma bussijaama üles leida ja hiljem räägin edasi. Musid olete!

1 öö äralennuni

Olen lõpuks suutnud oma kohvri enam-vähem ära pakkida. Näete all ka pilti sellest mida kaasa võtan:P (muud tegelikult polegi vaja ju).
Muide sain täna viimase eksami tulemuse ja üllatus-üllatus - ma ei kukkunudki ühestki eksamist läbi. Jeeeiiiii!!
Ja aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid. Sain päris toredaid üllatusi...:P