07.05

Ärkasin täna juba kella kaheksast, siin millegi pärast ei saa kaua magada. Kodus magaksin vähemalt kaheteistkümneni ilmselt. Käisin hommikul siis basseinis ujumas, sest nii palav oli, et ei oleks saanud muidu väljagi minna. Otsustasin siis täna esimest korda tööd otsima minna, kuigi ei ole saanud veel SSN'i taotlema minna. Läksin siis esimesse kohta (The Cheese Cake Factory) oma CV'd viima ja tuli välja, et seal oli mingi tööintervjuu päev. Ma ei olnud selleks üldse valmis. Igaljuhul juhatati kõiki kandidaate ruumi, kus pidi applicationi täitma ja siis kohe oli intervjuu. Ma ei saanud korralikult applicationi täitagi, sest käsi värises. Muide Riina, panin sinu üheks soovitajaks, sa oled toidukoha manager ja pead minu kohta head rääkima. Kuigi keegi ei hakka ju Eestisse helistama, aga igaksjuhuks hoiatan. Intervjuu ise läks aga väga hästi, lobisesime niisama ja ta oleks mind ka ilmselt tööle võtnud, kuni küsis, et kaua mu viisa kehtib ja kui ütlesin, et 3 kuud, siis ütles, et nad nii lühikeseks ajaks ei palka. Sama ütles Starbucksi manager. Käisin siis veel ringi ja jagasin CV’sid, aga hakkas kohale jõudma kui raske siin ikka tööd saada. Lõpuks kohtasin tänaval ühte kutti, kes hakkas niisama lobisema. Ta töötas seal tänaval mingis putkas. Siis tuli tema manager, kes hakkas ka lobisema ja rääkisin, et otsin tööd. Ta soovitas seda sama kohta, kus juba intervjuul käisin ja muud ei osanud ta pakkuda. Hakkasin siis edasi liikuma, et tööd edasi otsida, aga siis ta ütles, et saaks vb flaiku tööd sebida, aga see pole vb piisavalt hea minu jaoks. Siis ma tegin selgeks, et mulle sobib kõik, mille eest raha saab (okei mitte kõike, but you know what i mean). Pidin siis talle hiljem helistama, et kokku saada ja see koht üle vaadata. Muide ostsin telefoni, millel juba kõneaeg peal, see küll Eestis ei kehti, aga kõnekaart üksi maksab sama palju kui koos telefoniga, seega vahet pole. Saime siis kokku temaga pärast ja vaatasime koha üle (tal tuttav seal omanik). Ta näitas veel, et kus tasuta joogas käia ja hula-tantsu õppida ning lubas surfama õpetada. Homme või millalgi lubas mind selle manageriga kokku viia ja siis näeb, kas saab esimese ajutise töö või mitte. Kuna tal auto, siis lubas ka saart näidata ja matkama viia. Juba täna õhtul viib cruise’ima. Ei julge ikka päris üksi minna ja kutsusin Regina ja Sigridi ka kaasa. Kuigi siin inimesed ikka väga sõbralikud ning ilma mingi tagamõtteta. Kõik tervitavad tänaval ja küsivad, et kuidas läheb. Kõik tahavad aidata ja kõiki lahedaid kohti näidata. Miks eestis ei võiks inimesed sellised olla?

Aga annan teada, kuidas mul töö otsimine läheb või siis kui ei lähe, siis annan paari nädala pärast teada, kellelt tahan raha laenata:D:D