Emotsioonid-emotsioonid!

Ma tean küll, et eelmine postitus pidi viimane olema, aga esiteks on kell alles seitse hommikul ja mul ei ole muud teha, sest teised magavad ning ma ei saa magada, sest päike paistab täpselt siia diivanile, kus mina olen. Teiseks jäi mul veel palju asju eelmises postituses kirjutamata. Kõige pealt halvad uudised siis... Umbes 3 päeva tagasi õnnestus mul selle suve jooksul esimest korda haigeks jääda (troopiline haigus mille ma koju toon;)). Tegelikult kõõlusin ilmselt lihtsalt üks õhtu liiga palju akna peal ning öösel käib ka koguaeg tuul läbi ja nüüd on mul juba mitmendat päeva kurk päris valus ja korralik nohu. Seega lendamine saab ilmselt tore olema. Nagunii ei õnnestu mul kunagi istudes magada ning veel vähem siis kui nina kinni ja kurk valus. Ilmselt jäävad ka tänu nohule kõrvad pikaks ajaks lukku.

Tahaks nüüd heade uudiste juurde minna, aga ma pole päris kindel, et need head uudised. Oleneb kelle vaatenurgast võtta. Ma otsustasin Hawaiile elama jääda. Aga mõelge, äkki kolime kõik siia, ma luban, et te ei kahetse. Tegelikult tulen ikka koju, aga tahtsin head sissejuhatust oma viimase õhtu piltidele. Käisime päikeseloojangul rannas pilte tegemas ja ju näete ise kui uskumatult kaunis siin on...Kauri, kas sa mäletad seda kuju. Vaatasime seda veebikast umbes pool aastat tagasi ja nüüd olen koguaeg sellest mööda kõndinud, aga eile mõtlesin, et mis veel Hawaiil tegemata ja käisin ja tegin seal ka ikka pildi ära:P














Siis veel niii suured õnnesoovid emmele ja vanaemale, kellel täna sünnipäev on, aga jõuan kohe koju ja siis saan veel kallistada ka teid. Ning õnnesoovid SQ isale, kellel ka täna sünnipäev on:P

Kuna kell läheb nii kiiresti, siis pean veel viimased pakkimised tegema ning viimased lollused Hawaiil korda saatma ning lõpuks õhtul ka lennuki peale jõudma. Panen siia meie suve laulu ka ning tervitan sellega RQ't ja SQ't, kes hetkel minu kõrval magavad. Love u guyz!

J BOOG - LETS DO IT AGAIN
http://www.youtube.com/watch?v=aLbI9ekem4c

Kolimine

Eile, ehk siis 5. septembril pidime oma korterist välja kolima. Saime niigi ühe päeva kauem olla, sest tegelikult sai juba 4. septembril 3 kuud täis. Kas te suudate uskuda, et juba 3 kuud on möödas sellest kui Hawaiile jõudsin?? Aga nüüd kolimisest... Ise ei suuda ka uskuda, et kui palju asju me ära viskasime. Minul oli veel jäänud 3 ööd siin, Rekul ja Sikul veidi kauem ning olime juba aja jooksul tekitanud endale erinevaid variante, kuhu elama minna selleks ajaks. Muidugi millal lähevad asjad nii nagu plaanitud? MITTE KUNAGI! (Vähemalt peaaegu mitte kunagi:P) Igaljuhul 2 tundi enne välja kolimist oli selge, et aja jooksul on kõik variandid kuhugi kadunud. Järgmine asjade käik võib tunduda päris uskumatu ja ei tea, kas olen tõesti suvega siis nii palju muutunud või milles asi, aga hommikul kell kümme jalutas Ällu oma naabri ukse taha... Kui sellest naabrist rääkida, siis olin teda terve suve jooksul 2 korda liftis näinud ja lihtsalt vahetanud paar sõna, nagu iga teisega tänaval. Läksin siis oma naabri ukse taha, nagu selgus, siis ajasin ta veel üles ka. Ta on džässmuusik ja oli alles öösel mängimast tulnud. Igaljuhul ta kutsus mind sisse ja siis rääkisingi, et me kolime tunni aja pärast välja ja meil pole kuhugi minna, ja kas me tohime sinu juurde kolida kolmeks päevaks:D Pärast veidikest aega veenmist oli ta nõus ning hiljem kolisimegi täpselt kõrval korterisse. Olen selle suvega veel aru saanud, et igal asjal on ka mingi põhjus ja ilmselt ei olekski asjad saanud paremini minna, sest nüüd saime jääd samasse majja, saame ikka oma basseini ääres käia ja kuna Rekul ja Sikul õhtul kaua töö, siis pole vaja kuskile kaugele minna, et "koju" saada. Eile kutsus meie uus korterikaaslane meid kohalikule grillpeole, kus saime veel nii palju tuttavaid, et raske on uskuda, et homme täpselt samal ajal olen juba lennujaamas. Kui lennujaamast ja lendamisest rääkida, siis ei tea kuidas, aga mul oli nii palju asju suvega tekkinud, et kohver oli lubatust ikka palju raskem.Kuigi viskasin minema kahed jalatsid ja mõned riided ja ülearuse sodi, siis ikkagi kohvri kaal ei vähenenud, rääkimata sellest, et lukk mitte kuidagi kinni ei mahtunud. Olin juba üpriski meeleheitel, et mis ma peale hakkan. Siis aga leidsin siit ühe eesti poisi, kellel ei olnud nii palju asju kaasas. Ostsin talle uue kohvri ning panin pool kohvrit enda asju täis. Kristo lendas juba eile Eesti poole, seega osad mu asjad jõuavad Eestisse juba ennem kui mina. Muidugi on mu kohvril ikka veel ülekilod, aga ehk saan nendega hakkama, sest kuni Inglismaani võib olla 23 kg, aga Londonist Riiga võib olla 20 kg. Ju siis panen palju riideid selga ja nüüd on ikkagi lootus, et kõik sujub. Tõesti ei tea, mis ma teinud oleks, kui poleks neid asju juba ära saatnud. Mis veel... täna sain facebookis kirja, et tere, olen ühikas sinu kõrvaltoaaaber ja et mõtlesime siin korterikaaslastega, et millal sa tuled, et käisime majajuhataja juurest küsimas, et sul viivis jookseb, aga et tervitame ja loodame, et varsti näeme:P. Uskumatu, et pean põhimõtteliselt koju jõudes juba uuesti kohe Tartusse kolima ja kooli minema. Võtan siin palmide all päikest ning ainuke mure on see, et liiga palav on ja ei viitsi basseini hüpata või ookeanisse jalutada.

Aga homme samal ajal ootan ilmselt all shuttle'it, mis mind lennujaama viiks ning varsti olengi juba kodus. Seega on see mu viimane postitus Hawaiil. Kindlasti kirjutan kodus ka, et kuidas koju jõudmine läks ning mis meeleolud valdavad pärast kogu seda pöörast ning uskumatut suve. Aga musid olete ja näeme varsti:P

Surfamine...

Eile pidasime järjekordselt SQ sünnipäeva. Käisime väljas tantsimas ja olime niisama lõbusad...Nii hea on mõelda, et oma esimesel koolipäeval(minu jaoks 30. august), ronisin ma Stairway to heaven'isse, mis on muide kõrgeim koht, kuhu ma eales roninud olen. 1. septembril, ehk siis kõigi teiste kooliaasta esimesel päeval käisin ma Waikiki ühes populaarsemas klubis tantsimas. Ning kooliaasta teise päeva veetsin ma surfates. Kuigi lained ei olnud eriti suured, sest jõudsin vee peale alles kella neljast, siis ikkagi oli see üks supper elamus... Helesinine ooken, palmid, vikerkaar, päikeseloojang, soe vesi, ülisõbralikud surfarid...AMAZING lihtsalt.

8 days, 0 hours, 29 minutes

Ma ei satu enam üldse arvutisse ja ei jõua kellegagi rääkida ning sellepärast üritan kiiruga veits blogida, et te teaksite, et minuga endiseslt kõik korras. Muidugi kõik on rohkem kui korras, kõik on suurepärane! Viimasest postitusest on möödas täpselt nädal aega ja olen selle aja jooksul nii palju korda saatnud. Olen paar korda tööl käinud, sest mu boss ei leia mulle kuidagi asendajat, aga siiski ainult 2-3 korda. Aga alustan neljapäevast... See on juba traditsiooniks saanud, et iga neljapäev läheme Hanalega saare peale trippima. See kord olid kaasas Keola, ta tüdruk Kendra ning Siku ja Reku. Käisime jällegi kõige imelisemates randades, peatusime Hanale isa juures, käisime meie sala-rannas laineid püüdmas ja käisime North Shore’il kaljult alla hüppamas jälle. See kord saime mõned pildid ka. Peatusime Turtle Beach'il, kus on hästi palju tõeliselt suuri kilpkonni ja üritasime nendega pilte teha. Siis käisime väikses Haleiwa linnas võikusid, pitsat ja shaved ice’i söömas ning siis suundusime jetidega sõitma.



















Laupäeval oli Siku 21. sünnipäev. Kuna olime Rekuga mõlemad reede õhtul tööl, siis pidime öösel, kui Siku magas, talle torti meisterdama. Hommikul ärkasime enne päikesetõusu, mis oli ainult tund aega pärast seda, kui lõpetasime tordi tegemise, ning laulsime Siku üles. Ei tahtnud seda hommiku peale jätta, sest Siku oleks üles ärganud kui seal mässanud oleks. Muidugi ärkas Siku korraks üles siis kui vannitoas torti tegime ja korraks asju võtma läksime, end ära lõime pimedas, põrandale kukkusime ja pool tundi Siku madratsi kõrval põrandal naerust krampides olime:D Päikesetõusu ajal äratasime siis Siku. Muidugi panime laulmisega mööda. Mina laulsin "Õnne soovime sul..." ja Reku laulis "Palju õnne sulle...". Siis õnnitlesime Sikut ja sõime supper head maasika-banaani-küpsisetorti ning siis läksime magama tagasi. Kui hiljem ärkasime, siis sõime jälle torti ning läksime surfama. Kuigi see oli alles mu teine kord, siis tuli päris hästi välja. Sain koguaeg lainetele ja sain nii pikad sõidud, et poole sõidu peale mõtlesin, et hüppan vette, sest ei viisi lauaga tagasi ujuda. Muidugi lõpetasime surfamise päris suurte vigastustega, sest lained olid kohati päris suured ja vees nii öelda kaljud, kuhu sai ära löödud ja päris paljudest inimestest sai üle sõidetud ja ka ise laua alla jäädud. Aga ikkagi on see nii lahe, et kindlasti üritan veel surfama jõuda. Hiljem käisime linna peal, siis istusime oma basseini ääres ning hiljem läksime Senor Frogsi, kus sõime ja pidutsesime veidi.







Kolmas suurem üritus oli eile, mis oli ka ühtlasi mu esimese koolipäeva hommik. Käisime matkamas sellises kohas nagu Stairway to heaven, mis on vääga pikk trepp mäe tippu. Ärkasime kell pool neli öösel, et neljast liikuma hakata. Muidugi mu boss, kes pidi meie autojuht olema, magas sisse. Seega hakkasime liikuma veidi enne poolt viite, siis seiklesime veidi maanteedel, et seda kohta leida ja siis veel veidi metsas, et trepi algust leida ning lõpuks sai ronimine alata. Seletuseks veel, miks nii vara läksime. Nimelt on sinna ronimine ebaseaduslik ning see on päris ohtlik ja selleks on sellel kohal turvamees, kes valvab, et keegi sinna ei roniks, aga turvamees alustab oma tööpäeva kuskil kella seitsmest hommikul ja seega tuleb sinna jõuda enne seitset hommikul. Saime ronida üle paari värava ning siis algas lõputu trepp... Sellel trepil on 3922 astet üles ja sama palju alla;) Võite ise arvata, kas mu jalad valutavad täna. Igal juhul ronisime sinna mäetippu, mis asus keset pilvi. Sellepärast pole mul siin ka pilte sellest, kuidas tipus olime, sest pilved rikkusid kõik pildid, aga siiski panen mõned pildid, sest sõnadega on seda raske kirjeldada...








Paradiisis on jäänud veel 8 päeva... Peame paari päeva pärast korterist välja kolima ja nii palju plaane on veel, seega kui ma enne netti ei jõua, siis mu lennuk maandub 10. septembri õhtul 21.55 Riia lennujaamas ja kui keegi mulle vastu tulnud pole, siis ostan lennupileti tagasi kohe:P Aga muidu igatsen teid nii väga, mis ei tähenda muidugi, et ma koju tahaks tulla... NALI!?!:D