Kolimine

Eile, ehk siis 5. septembril pidime oma korterist välja kolima. Saime niigi ühe päeva kauem olla, sest tegelikult sai juba 4. septembril 3 kuud täis. Kas te suudate uskuda, et juba 3 kuud on möödas sellest kui Hawaiile jõudsin?? Aga nüüd kolimisest... Ise ei suuda ka uskuda, et kui palju asju me ära viskasime. Minul oli veel jäänud 3 ööd siin, Rekul ja Sikul veidi kauem ning olime juba aja jooksul tekitanud endale erinevaid variante, kuhu elama minna selleks ajaks. Muidugi millal lähevad asjad nii nagu plaanitud? MITTE KUNAGI! (Vähemalt peaaegu mitte kunagi:P) Igaljuhul 2 tundi enne välja kolimist oli selge, et aja jooksul on kõik variandid kuhugi kadunud. Järgmine asjade käik võib tunduda päris uskumatu ja ei tea, kas olen tõesti suvega siis nii palju muutunud või milles asi, aga hommikul kell kümme jalutas Ällu oma naabri ukse taha... Kui sellest naabrist rääkida, siis olin teda terve suve jooksul 2 korda liftis näinud ja lihtsalt vahetanud paar sõna, nagu iga teisega tänaval. Läksin siis oma naabri ukse taha, nagu selgus, siis ajasin ta veel üles ka. Ta on džässmuusik ja oli alles öösel mängimast tulnud. Igaljuhul ta kutsus mind sisse ja siis rääkisingi, et me kolime tunni aja pärast välja ja meil pole kuhugi minna, ja kas me tohime sinu juurde kolida kolmeks päevaks:D Pärast veidikest aega veenmist oli ta nõus ning hiljem kolisimegi täpselt kõrval korterisse. Olen selle suvega veel aru saanud, et igal asjal on ka mingi põhjus ja ilmselt ei olekski asjad saanud paremini minna, sest nüüd saime jääd samasse majja, saame ikka oma basseini ääres käia ja kuna Rekul ja Sikul õhtul kaua töö, siis pole vaja kuskile kaugele minna, et "koju" saada. Eile kutsus meie uus korterikaaslane meid kohalikule grillpeole, kus saime veel nii palju tuttavaid, et raske on uskuda, et homme täpselt samal ajal olen juba lennujaamas. Kui lennujaamast ja lendamisest rääkida, siis ei tea kuidas, aga mul oli nii palju asju suvega tekkinud, et kohver oli lubatust ikka palju raskem.Kuigi viskasin minema kahed jalatsid ja mõned riided ja ülearuse sodi, siis ikkagi kohvri kaal ei vähenenud, rääkimata sellest, et lukk mitte kuidagi kinni ei mahtunud. Olin juba üpriski meeleheitel, et mis ma peale hakkan. Siis aga leidsin siit ühe eesti poisi, kellel ei olnud nii palju asju kaasas. Ostsin talle uue kohvri ning panin pool kohvrit enda asju täis. Kristo lendas juba eile Eesti poole, seega osad mu asjad jõuavad Eestisse juba ennem kui mina. Muidugi on mu kohvril ikka veel ülekilod, aga ehk saan nendega hakkama, sest kuni Inglismaani võib olla 23 kg, aga Londonist Riiga võib olla 20 kg. Ju siis panen palju riideid selga ja nüüd on ikkagi lootus, et kõik sujub. Tõesti ei tea, mis ma teinud oleks, kui poleks neid asju juba ära saatnud. Mis veel... täna sain facebookis kirja, et tere, olen ühikas sinu kõrvaltoaaaber ja et mõtlesime siin korterikaaslastega, et millal sa tuled, et käisime majajuhataja juurest küsimas, et sul viivis jookseb, aga et tervitame ja loodame, et varsti näeme:P. Uskumatu, et pean põhimõtteliselt koju jõudes juba uuesti kohe Tartusse kolima ja kooli minema. Võtan siin palmide all päikest ning ainuke mure on see, et liiga palav on ja ei viitsi basseini hüpata või ookeanisse jalutada.

Aga homme samal ajal ootan ilmselt all shuttle'it, mis mind lennujaama viiks ning varsti olengi juba kodus. Seega on see mu viimane postitus Hawaiil. Kindlasti kirjutan kodus ka, et kuidas koju jõudmine läks ning mis meeleolud valdavad pärast kogu seda pöörast ning uskumatut suve. Aga musid olete ja näeme varsti:P